Padel on viimaste aastate üks kiiremini kasvavaid spordialasid maailmas, mis on vallutanud ka Eesti. Selle edu saladus peitub lihtsuses ja sotsiaalses iseloomus, mis teeb sellest ideaalse harrastuse igas vanuses ja iga tasemega mängijale. Olemuselt on padel reketispordiala, mille mängimiseks ei ole vajalik eelnev taoline spordikogemus. Siin on selge padeli mängu seletus, mis annab sulle põhjaliku ülevaate punktiarvestusest, servimisest ja teistest olulistest reeglitest, mida pead väljakule astudes teadma.
Mis on padel?
Padel on sport, mis ühendab endas tennise ja squashi elemendid. Tegemist on paarismänguga, mida mängitakse neljakesi õhukese liivakihiga kaetud kunstmuruväljakul. Väljakut piiravad võrgust ja klaasist seinad, mis on aktiivne osa mängust ning mille kaudu võib pall põrkuda, lisades mängule strateegilise mõõtme.
Kust sai padel alguse?
Padeli ajalugu ulatub tagasi 1969. aastasse, mil Mehhiko ärimees Enrique Corcuera leiutas mängu oma Acapulco kodus. Kuna tema krundil polnud ruumi täismõõtmetes tenniseväljaku jaoks, kohandas ta oma squashiväljakut ja lisas seinad, et vältida palli kadumist. Algselt olid seinad ja pind betoonist ning pealtvaatajad ei saanud mängu jälgida. Aja jooksul asendasid betooni klaasseinad ja kunstmuru.
Mäng levis kiiresti tema Hispaania sõprade kaudu Euroopasse. Padel jäi aastakümneid nišispordiks, kuid COVID-19 pandeemia ajal kasvas selle populaarsus plahvatuslikult, kuna seda saab mängida õues ja see ei hõlma otsest füüsilist kontakti. Nüüd on maailmas ligikaudu üle 30 miljoni padelimängija ja see pole kunagi varem olnud nii populaarne.
Kuidas padelit mängida?
Padeli mängu reeglid ja põhitõed on universaalsed – padeli mängimine Tallinnas tähendab samade reeglite järgimist, kui padeli mängimine mujal maailmas. Padeli matš koosneb kolmest setist, mis omakorda koosnevad geimidest. Matši võitmiseks peab võitma kaks setti. Seti võitmiseks tuleb võita kuus geimi ja hoida vähemalt kahe geimi suurust edu. Kui geimide tulemus viigistub 6–6, mängitakse kiire lõppmäng, kus punkte loendatakse 1, 2, 3 jne, kuni üks tiim saavutab vähemalt seitse punkti ja kahepunktilise edumaa. Geimi võitmiseks peab saama neli punkti kahepunktilise eduga. Padeli mängu geimis arvestatakse punkte samamoodi nagu tennises. Padeli punktid: 15 – üks punkt; 30 – kaks punkti; 40 – kolm punkti. Kui geim läheb viigiseisuni 40-40 on kaks võimalikku varianti. Klassikalises lähenemises peab võitmiseks saama kaks järjestikust punkti. Kuldne punkt tähendab, et 40-40 seisu korral otsustab üksainus punkt kogu geimi saatuse. Padelis erineb serv tennise omast eelkõige selle poolest, et löök tehakse alati alt. Servimise positsioon ja tehnika: Servija seisab oma pallingukastis diagonaalselt vastase kasti suhtes. Enne lööki tuleb pall üks kord maha põrgatada, jäädes servijoone taha. Löök peab toimuma vöökohast (puusa kõrguselt) allpool ehk altkätt. Õige serv: Pall peab lendama üle keskvõrgu ja maanduma vastase diagonaalkastis. Pärast maapõrget võib pall põrgata vastase seina klaasosale. Pall ei tohi pärast maapõrget puutuda seina külgmist võreosa. Kui pall riivab keskvõrku, kuid maandub seejärel õigesse kasti, loetakse serv kehtivaks ja mäng jätkub. Pall ei ole mängus, kui: pall maandub valesse pallingukasti; pall tabab enne maapõrget (otse õhust) vastase külje- või tagaseina; pall jääb keskvõrkku; pall puutub pärast maapõrget seina võreosa. Servijal on igas pallivahetuses kaks servimise katset – kui mõlemad ebaõnnestuvad, kaotab ta punkti (topeltviga). Pärast õnnestunud servi algab punktimäng. Eesmärk on lüüa pall vastase poolele nii, et nemad ei suudaks seda reeglitepäraselt tagasi lüüa. Siin on peamised padeli reeglid, mida palli mängus hoidmiseks meeles pidada. Lubatud löögid punkti ajal: Palli võib tagasi lüüa pärast seda, kui see on sinu väljakupoolel ühe korra põrganud. Palli võib lüüa tagasi ka otse õhust, enne kui see maapinnale jõuab (v.a servi vastuvõtul!). Pärast maapõrget võib lasta pallil põrgata vastu klaasseina ja alles seejärel selle üle võrgu tagasi lüüa. See on padeli üks olulisemaid strateegilisi elemente. Mängijad võivad lüüa palli ka vastu oma väljakupoole klaasseina, et suunata see sealt põrkega üle võrgu vastase poolele. Punkt loetakse kaotatuks, kui: pall põrkab sinu väljakupoolel kaks korda; sa lööd palli võrku; sa lööd palli otse (ilma eelneva põrketa vastase maapinnale) vastu vastase külje- või tagaseina/võrku; vastase löödud pall tabab sind või su paarilist (v.a reketit); sa puudutad punkti mängimise ajal reketiga või kehaga võrku või võrguposte. Kuigi sarnasusi on palju, on padeli ja tennise vahe siiski märgatav. Padeliväljak (10x20m) on väiksem kui tenniseväljak ning padeliväljakut ümbritsevad seinad. Padelis on serv alt-, tennises ülaltlöök. Padelireket on lühem, paksem ja ilma keelestikuta. Padelipall on mõnevõrra väiksem ning selle siserõhk madalam. Kas padel on tennisest kergem? Padelit peetakse algajale lihtsamini omandatavaks. Väiksem väljak ja aeglasem pall võimaldavad kiiremini mängurütmi leida. Kuigi padeli reeglite nimekiri võib esialgu tunduda pikk, on parim viis nende õppimiseks ja mängu selgeks saamiseks praktika. Ära lase teoorial end heidutada – väljakul, reketi ja kaaslastega, muutub kõik kiiresti intuitiivseks ning loomulikuks. Padeli tõeline võlu ei peitu reegliraamatus, vaid dünaamilistes pallivahetustes, heas seltskonnas ja ühises mängurõõmus.
Padeli punktisüsteem
Servimine
Palli mängus hoidmine
Kuidas punkt kaotatakse?
Padel vs. tennis
